natsionalismi ja fasismi puhul on rahvus aga tähtis. Suurbritannia majandusprobleemid - tööstus vajas uuendusi, oli aegunud. Rahvusvahelised kriisid 1935. Etioopia (Abessiinia kriis) - Itaalia vallutas Etioopia. Rahvasteliit püüdis Itaaliat majanduslike sanktsioonide abil korrale kutsuda ent see ei andnud tulemusi. Itaalia astus Rahvasteliidust välja. 1936 - 1939 Hispaania kodusõda - kommunistide ja sotsialistide Rahvarindevalitsuse vastu alustasid mässu sõjaväelased (F.Franco). Rahvarinde valitsust toetas NSVL, sõjaväelasi Saksamaa ja Itaalia. Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur. Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine. Tegelik tulemus oli see, et Hitler sai aega sõjaks valmistumiseks.
1937 juunist kuni 1938a märtsini jätkas rahvarindekoalitsioon kahe erineva kabinetiga: II Radikaalid ja sotsialistid. III Radikaalid üksinda peaminister oli radikaalide parteist. Tegevus: muuhulgas (kahjumis olevate) raudteede natsionaliseerimine. II rahvarindekoalitsiooni lagunemine: peaminister (radikaal) soovis tühistada 40h töönädala. Sotsialistid lahkusid valitsusest. 1938a märtsis alanud Tsehhoslovakkia kriisi algus aitas võimule: viimase sotsialistide rahvarindevalitsuse (IV) (ilma radikaalideta), mis püsis vaid mõne päeva (peaminister jälle Leon Blum). Sotsialistlik valitsusprogramm (mh kapitalimaks, tulumaksu tõstmine). Blum ei saanud piisavaid majanduslikke volitusi parlamendis ja pidi jälle taganema. Rahvarinde ajastu (1936-38) lõpp 08.04.1938. III. Kolmanda Vabariigi lõppaastad (1938-1940): Sisepoliitiline muutus: radikaalid vahetasid poolt ja moodustasid uue koalitsiooni parempoolsete (tsentristide) toetusel
annaabi.ee 
