ja kasutab kirikupühade arvestamisel endiselt Julianuse ehk vana kalendrit. See erineb kahe nädala võrra läänes kasutatavast Gregoriuse ehk uuest kalendrist. Seega tähistatakse Lätis jõulusid, uut aastat ja lihavõtteid kaks korda. Paljud lätlased tähistavad esimesi jõulupühi koos perega, teine kord aga sõprade ja kolleegidega. Lätlased peavad pühade tähistamist tähtsaks, seetõttu riietuvad paljud naised ennast rahvariietesse (Aizpuriete, 2006: 25) 2 Läti Stereotüüp lätlastest on, et nad on töökad, puhtuse ja korraarmastajad. Nad austavad neid, kes neid austavad, peab tegelikkuses paika (Lapina & Rudina, 1996) Kuna Läti asub Põhja-Euroopas, siis võib pidada lätlasi jahedateks ja tagasihoidlikeks.
ülikonnaga, kuid üldiselt ei ole see tavaks. Naisterahval nõuab täispika õhtukleidi kandmist vaid kutsel olev märge “frakk”. Isegi siis, kui härra asendab fraki tumeda ülikonnaga, võib daam tulla pikas kleidis. Alati sobib selga panna rahvarõivad, seda ka siis kui kutsel on märge “päevane ülikond”, “tume ülikond”, “smoking” või “frakk”. Riietub naisterahvas 5 rahvariietesse, siis teeb seda ka tema saatja ning vastupidi. Rahvariiete puhul tuleb jälgida, et komplektist midagi ei puuduks, nt tanu, põll või sukad. 6. Aksessuaarid Frakki kandes sobib väga hästi hõbe- või kulduur, kuid mitte käekell. Fraki kui kõige pidulikuma riietuse juurde sobivad väärismetallist ja vääriskividega kaunistatud mansetinööbid. Galakleidi juurde ei kasutata käe- ega kaelaskantavat kella. Ehted on hinnalised ja ehtsate kalliskividega
3 Jõulutraditsioonid ,,Häid jõule!" islandi keeles: "Gleileg jól (og farsælt komandi ár / ja head uut aastat)!" Islandil on palju vanu traditsioone jõulude tähistamiseks. Seal on 13 jõuluvana, keda kutsutakse jólasveinar. Nende vanemad on Grla, õel vana naine, kes viib endaga halbu lapsi, ja Leppalúi, kes ei ole nii õel. Need ,,jõuluvanad" on sajandeid vanad ja igaühel neist on oma nimi, karakter ja roll. 13 jõuluvana elavad mägedes ja on riietatud punasesse või islandi rahvariietesse. Tänapäeval on nende funktsioon tulla linna ja tuua kingitusi ja komme. Esimene jólasveinn tuleb 13 päeva enne jõule ja teised tulevad päev päeva järel talle järgi. Traditsiooniliselt mängis Jolasveinar inimestele trikke. Nad varastasid asju, tegid trikke ja kerjasid toitu, küünlaid ja muid asju. Pärast jõule lahkuvad nad ükshaaval. Jõulud Islandil kestavad seega 26 päeva. Peamine jõulude tähistamine toimub jõuluõhtul.
elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni. Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vennaste kogudus nõuab rangelt vagadust ja kõlblust. Mehed ja naised istuvad ka kooris eraldi. Vennaste kogudus suhtub halvustavalt folkloori, rahvariietesse, ehetesse, rahvalauludesse, - pillidesse. Kõik need olid nö. jumalavallatu elu märgid. Vennaste kogudus hakkab looma laule. Laulukultuuri arenguga tulevad saatepillid. Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill Eestisse. Eestlased hakkasid viljast piiritust ajama, oli vaja ellu jääda. Eesti talupoeg hakkas jooma. Tekkis kõrtside võrk. Iga kolme versta peale oli kõrts ja see oli mõisale suurim tuluallikas
Terve küla pidi seega kasvatama ka sama saadust samal põllul. 19. Saj säilis ribasüsteem, see lõppes talude välja ostmise ajal. (Talude krunti ajamine – iga talu juurde tehti maatükid.) Ka oli karja- ja metsamaa ühine – kollektiivne. Uuendused rehielamus – kütmata kambrid, kus suvel elati ja mida talvel kasutati laoruumidena. Talvel kanti lambanahast kasukaid. Barokk ja klassitsism jätsid jälje talurahva ehetesse ja rahvariietesse. Peamised toidud – teraviljatoidud. Leib oli aganatega segatud – puhast leiba söödi üksnes pühadel ja pidupäevadel. Lia söödi talvel, suvel oli leivakõrvaseks soolasilk. Talurahva koormised Teotöö, naturaalandamid. Riigimaksud, mida kogusid ja andsid edasi mõisnikud. Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust. Seega oli Eestimaal teotöö kohustus mõnevõrra kõrgem.
annaabi.ee 
