populaarne, millest on säilinud nii kirjeldusi kuid neid võib leida ka muusemite kogudes. Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel olid populaarsed taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne. Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest
Tavaliselt pandi sinna sisse kastmeid, pastasid ja kimchit. Perekonnad, kes suutsid seda endale lubada ehitasid hooviga ka pühamu, kus nad palvetasid ning võtsid 'ühendust' esivanematega. Hanoki etiketis on kirjas, et enne sisenemist peab enda jalanõud jalast võtma ning asetama need ukse juurde. Kui istuda põrandal, peab olema sobiv positsioon. Hanbok Hanbok on traditsiooniline riietus, mida nüüdseks kutsutakse ka rahvariideks. Kunagi ammu kanti Hanboki igapäev, tavaliste riietena. Nüüd aga ainult pühadel ja tähtsatel puhkudel nagu näiteks pulmad ning matused. Lapsed peavad kandma Hanboki oma esimesel sünnipäeval ning täiskasvanud oma kuuekümnendal sünnipäeval. Mõndades külades on aga jäänud kombeks kanda igapäevaselt Hanboki. Hanbok koosneb mitmest osast. Särk, mida kannavad nii mehed kui ka naised on Jeogori. See katab käed nind kandja keha ülemise osa.
annaabi.ee 
