Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Johan Voldemar Jannsen korraldas ka esimese üldlaulupeo Tartus 1869. aastal. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimene president oli Jakob Hurt, kes oli teinud suure töö rahvaluule kogumisega ja avaldamisega
Maaleläinute arv väga väike. Rahutused külas muutis massiliseks kohaliku maarahva osavõtt ja üleüldine käärimine. Nii alles tekkisid paarisajaliikmelised rühmad. Mõisate ründajad- kõik maaelanike kihid: taluperemehed, sulased, rentnikud, kaupmehed, käsitöölised, koolmeistrid. Mitmesuguseid tegutsemismotiive: Vabrikutöölistel oli mingi visioon – relvade ja raha hankimine, mõisnike pantvangi võtmine, tsaari ja mõisnike võimu kukutamine, dem. vabariik ja rev rahvaomavalitsus, üldise ülestõusu vallapäästmine Sotsiaaldemokraadid – arvasid, et sõjavägi tuleb rahva poole üle, isevalitsuse kukutamine ja mõisnike maa jagamine rahvale Talupojad – mitmesugused motiivid, sh. väga isiklikud, halb vahekord mõisnikega jne. Põletajate seas mitmesuguseid inimesi, fanaatikuid, patrioote, mässumeelseid romantikuid, sotsialiste ja rahvuslasi. 7 Paljudes kohtades mõisate ründamises kolm faasi:
annaabi.ee 
