põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED Muusikalised lavateosed:
Kahe vankri vahel asub pikk täherodu-Lohe.Põhjanaelast teisele poole ,Suure Vankri vastu jäävad Kassiopeia.Neist lõunas jookseb üle taeva idast läände pikk rodu tähti- Ridamus,Kaksikud.Neist läänes asuvad Jõulutähed. Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest. Kuidas tekkis Suur Vanker Eesti rahvamuistendi järgi? Rahvasuu on rääkinud ,et ennemuiste läinud üks talumees, Peedo nimi, oma vankriga, härg ees, läbi metsa. Korraga tuli hunt metsast ja kargas härja turjale, et teda vankri ees aisade vahel ära murda. See oli koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võib hunt küll loomi, ka tööloomi, murda ja süüa, aga ei iganes mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel, omas töös ja teos on. Vanaisa on igale asjale oma piiri pannud ja seaduse teinud
annaabi.ee 
