abilinnapeaks. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon 1905. aasta revolutsiooni algas 9. novembril, mida tuntakse ka Verise Pühapäevana. 11. jaanuaril andis Tallinna komite välja lenlehe :" Vennad! Nõudkem 8-tunnilist tööaega nagu meie vennad Piiteris!... Kui ei anda, siis, vennad, jätame töö seisma". Sellega algasid suured streigid. Suleti vabrikud ja ettevõtted. See jätkus rüüstamistega, miitingutega, rahvameelsete palvekirjade kirjutamistega, avalduste ja protsetidega. "Ühtekokku streikis 1905. aasta jaanuaris 15 tuhat tööstustöölist, s. o. 60 protsenti nende üldarvust." Veebruari kuus jätkus 11 streik uue hooga. Suuremad rahutused tekkisid "Dvigatelis" ja "Wiegandi" vabsikutes. Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega
Linnastumine, Eestlaste osakaal linnades kasvas 2. Kultuurialased Eeldused Kirjakeele ühtlustumine Eestikeelsete raamatute ja ajakirjanduse levik Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine Rahva eneseteadvust tugevdanud suurürituste korraldamine Aktiivne seltsielu (organiseerituse kasv) 3. Poliitilised eeldused 1866. aastal uue vallaseaduse vastuvõtmine 1905. aasta revolutsioon Esimeste erakondade teke (Eesti Rahvameelsete Eduerakond) · AUTONOOMIA SAAVUTAMINE: 1917. aasta veebruaris algasid Venemaa linnades rahvarahutused 2. märtsil 1917. aatal loobus Nikolai II troonist ja võim Venemaal läks ajutise valitsuse kätte, kes määras Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks ning eesmärgiks seati autonoomia saavutamine
annaabi.ee 
