Harukondlikud Enamus Konkreetne valitsemisala Kergetööstuse ministeerium, kalatööstuse ministeerium, ehitusministeerium jms Funktsionaalsed Vähemus Haldusvolitused teatud funktsioonide alal (kontroll, koordineerimine) teiste ministeeriumide ja muude riigivalitsemisorganite suhtes Rahandusministeerium, riigikontrolli ministeerium jt Eesti NSV majanduse põhipunktid 1940. aastatel suured kapitalimajutused rahvamajandusse (1945-50 30% kõrgem kui üleliiduline keskmine) 1950. aastate keskpaigani tööstuse eelisarendamine 1950. aastate lõpp-1960. aastate keskpaik põllumajanduse taastumine, 1960. aastate lõpust alates mõõdukas kasv Tööstuse üldiseloomustus Eelisarendatud tööstusharud (põlevkivi-, masinaja kergetööstus) Lähtumine üleliidulistest huvidest ja vajadustest Tooraine sissevedu ja toodangu väljavedu
tonnile. Veel 1950. aastate lõpus moodustas Balti alade põllumajanduse • Tööstuse taastamine Nagu muu majanduselu, nii seoti ka tööstus üleliidulise tsentraalse plaanimajanduse süsteemiga, mida juhiti Moskvast. Kuna Nõukogude Eesti oli suure terviku kinnisosa, kuulus ühisesse vereringesse, siis oli talle üleliidulises tööjaotuses määratud oma roll, kus kohalike traditsioonide, toorainevarude ja elanike vajadustega suuremat ei arvestatud. Moskva paigutas Nõukogude Eesti rahvamajandusse ohtralt kapitali: 1945-1950 koguni 30% rohkem kui üleliiduline keskmine. Ministrite Nõukogu esimehe Arnold Veimeri sõnul “Nõukogude Liidu valitsus, lähtudes stalinlikust rahvuspoliitikast, abistab omakasupüüdmatult ja suurejooneliselt üksikuid mahajäänud liiduvabariike või teostab suurejoonelisi ehitustöid, mis tuleb kasuks kogu Nõukogude Liidule ning seega ka sellele liiduvabariigile, kelle territooriumil seda ehitustööd teostatakse..
3) varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine, 4) rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning paiknemise määratlemine, 5) järjepidevuse tagava raiete mahu leidmine, 6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 kiitis Riigikogu heaks 2002. aasta novembris. Eesti metsanduse arengukava tuleneb säästva arengu seadusest ja metsaseadusest. Arengukava eesmärk on maksimeerida jätkusuutlikult metsasektori panust rahvamajandusse ja ühiskonna heaolusse. Arengukavas väljendatakse tasakaalustatult nii metsade majandamise, metsatööstuse kui ka keskkonnakaitse huve. Järgmise perioodi arengukava hakati koostama 2009. aasta alguses, vajadus selleks tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 baseerub eelkõige Euroopa Liidu metsanduse tegevuskaval, Eesti Metsapoliitikal, Eesti Keskkonnastrateegial aastani 2030 ja selle tegevuskaval
annaabi.ee 
