Hea on, et oodatust väiksemaks jääb Euroopa arengute tõttu ka surve hindade kasvule. Kuid teisalt tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid. Seega, kuigi Eesti tarbija on end näidanud kohanemisvõimelisena ja sellega loonud eeldused stabiilsemaks arenguks, ei soosi hetkeareng veel kõikide majanduse tasakaalu saavutamiseks tarvilike tingimuste täitmist. Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää. Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse
Eriti oluline oli maareforem, mille käigus jagati mõisamaad taludeks. Eesti talude viljakaks arengujärguks said aastad 1920-1929, mil talud vabanesid lõplikult mõisa survest. 1929. aastani oli talude juurdekasvu peamiseks allikaks maareform, seejärel tekkisid uued talud juurde aeglaselt ning tänu olemasolevate talude tükeldamisele. Seetõttu seati talu alammäärakas 10 ha. Kuna jõuti seisukohale, et talu peab olema elujõuline ka rahvamajanduslikust seisukohast. Kolmekümnendate aastate alguseks oli maareform põhiliselt lõppenud. Talude üldarvu kasv aeglustus. Põllumajanduse põhisuunaks oli loomakasvatus. Põllumajandus oli seotud kogu maailmaturuga. Eesmärgiks oli arendada neid harusid, mille toodetel oli välisturgu. Põllumajandussaaduste müük andis põhiosa talurahva rahalistest sissetulekutest. Ühistegevus 1918-1940 22 Talude kiire kasv lõi soodsad tingimused ühistegevuse arenguks. Eesti Vabariik toetas igati