valitsemist, saaduste tootmist). Majanduselus toimuvatest protsessisdest oli neil veel puudulik ülevaade. Kapitalistlike tootmissuhete tungimisega tööstusesse oli vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata ka ökonoomilisele küljele (18-19 saj). Tööstuse areng viis toiduainete vajaduse tunduvale kasvule, soodustades seega kaubatootmise arengut põllumajanduses. Tekkis vajadus väärtuse hindamiseks. Majandus puudutab meid kõiki ja on seotud kõikide rahvamajandusharudega. Milleks on vaja õppida majandust? Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1. Valusate tagasilöökide vältimiseks peame tundma majanduskeskkonda, mis meid õmbritseb ja millega puutume kokku iga päev. 2. Eesti on oma arengus jõudnud faasi, mil majanduse ja efektiivse majandamise alased teadmised saavad järjest tähtsamaks. Me oleme jõudnud turumajanduslike riikide hulka,
Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika *koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika Maaelupoliitika- *asustus, *maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika *looduskeskonnapoliitika *julgeolekupoliitika Agrpoliitika ülesanded *põllumajanduspoliitikaga stabiliseerida hindu, et säilitada põllumajandustootmises teiste rahvamajandusharudega enam-vähem võrdne tulutase, hoidmata sealjuures hindu liiga kõrgel *maamajanduspoliitika kaudu tasakaalustada põllumajandustootmist, töötlemist, kaubastamist ja siseriiklikku tarbimist ning kaasa aidata eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele *regioonalpoliitikaga soodustada riigi piirkondade toimetulekut ja nende erisuste vähendamist *sihipärase maaelupoliitika kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku
3.1.8.1.1.1 Kogutulu tootmistulemuste hindamisel on mõnevõrra laiem tähtsus kui toodangul, sest 1. Kogutulu ühendab nii ühiskonna kui ka rahvamajandusharu /ettevõtete ja tootjate) huve. Vahe ainult selles, et ühiskonda tervikuna huvitab loodud kogutulu (puhastoodang), põllumajandust aga realiseeritud tulu. 2. Kogutulu kaudu on võimalik väljendada põllumajanduse ja ettevõtete arengutaset kogu ühiskonna ulatuses so võrreldavalt teiste rahvamajandusharudega Efektiivsusnäitajate süsteem: Kasumist on huvitatud ettevõte ja ühiskond tervikuna, eriti olulist osa etendab kasum ettevõtte jaoks. Kasumi abil ei toimu ettevõtte tööle hinnangu andmist, vaid ta on tootmise arendamise aluseks. Kasum pole tootmise efektiivsuse üldistav näitaja, vaid oluline näitaja efektiivsuse näitajate süsteemis. Kuna kõik tootmisressursid pole ühis-mõõdetavad, pole ka tootmise koguefektiivsust võimalik mõõta ühe näitaja abil
annaabi.ee 
