Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte sisemust Sügava elumõtte tähendusrikas lõpust otsimine
funktsioonide ühesugune järjestus: muinasjutu sõlmitus sisaldab hädaolukorda; peategelane lahkub kodust; peategelase kätte satub võluvõimega ese; tuuakse sisse uus tegelane-abimees; peategelane muutub passiivseks, tema eest toimetab abimees; eesmärk saavutatakse. Imemuinasjutud on üles ehitatud kindla skeemi järgi. (,,Saabastega kass", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" 2. Taani rahvaluuleuurija A.Olrik on formuleerinud 16 seaduspärasust, millest olulisemad on: kordamise seadus (kordus on sageli gradatsiooniline e astmeline); tagakaalu- või lõppkaalu seadus (kõige tähtsam tegelane/ese paigutatakse lõppu); komarvu seadus (arv 3 või 3 kordused pluss/miinus 1); tavalise kaksuse seadus (korraga on tegevuses maksimaalselt 2 tegelast); ainsa
Maa-alune käik Nii rahavajuttudes kui ka ajalookirjanduses on laialt levinud teade, et Edise linnuse ja Jõhvi kiriku vahel leidus maa-alune ühendustee. 1918.a. olevat see tee lahti kaevatud. U.Hermann märgib 1974. aastal, et ,,Alles mõne aasta eest sattusid töölised endise linnuse aseme juurest betoonaiapostide paigaldamisel maapinnas tühemikule, milles oletati maaalust käiku. Ka olevat samas läheduses vajunud maapind auto raskuse all mingisse tühemikku". Rahvaluuleuurija J.M.Eisen tunneb samuti pärimist Ediselt Jõhvi kirikusse viivast maaalusest käigust. Kahe venna legend Varjunime -na all esineva autori poolt ümberjutustatuna ja täiendatuna esitab legendi l 1881. aastal "Ristirahva pühapäeva lehes" (mille kordustrüki avaldas 40 aastat hiljem ajaleht "Põhja Kodu"). Samas mainitakse, et lugu "õpetaja Babrikult kuuldud jutu järel on kirja pannud": "Kord elasid seal maal kaks venda, suurtsugu ja rikkad ning jõukad mehed. Teine oli uhke
kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6 Sillaots oli õpilastele omamoodi vaimne ema, kes paar aastat hiljem sattus viieks aastaks Sverdlovski oblasti vanglasse. Peale Lennarti külastasid kirjanikku ka teised tulevased Eesti silmapaistvad inimesed. Need olid helilooja Eino Tamberg, akadeemikud Erast Parmasto ja Hans Trass, arhitekt Boris Mirov (1929-1996), rahvaluuleuurija Ruth Mirov, fennougrist Valmen Hallap (1928-1987) ja prantsuse kirjanduse asjatundja Leili-Maria Kask (1928-1996). Nad kõik olid sama keskkooli õpilased, enamik neist lausa klassikaaslased. Ringi kogunemistel arutleti eelkõige kirjanduse üle. Mingil põhjusel sattus erilise lahkamise objektiks Baudelaire'i luule, eriti "Kurja lilled", mida käsitleti mitmekülgselt ja süviti. Ruth Mirov on veel tagantjärele imestanud selle üle, et
annaabi.ee 
