Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson – kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske – rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik „Eesti rahvalaulud I ja II”. Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg – peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest („Libahunt”, „Enne kukke ja koitu”).
J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik ,,Eesti rahvalaulud I ja II". Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest (,,Libahunt", ,,Enne kukke ja koitu"). M. J
Masing, Peterson, Hupel, Luce. Rosenplänter õppinud Tartus ülikoolis Eesti koguduse õpetaja Pärnus. Beiträge veergudel seadis põhieesmärgiks eesti kirjakeele arendamise ja nõudis ka põhjalikku keeletundmist nende poolt, kes rahvaga tihedalt kokku puutusid. Tegi ettepaneku hakata ka gümnaasiumis eesti keelt õpetama. Mõistsis hukka oma rahvusest loobumise nende poolt, kes olid jõudnud paremale järjele - saksastusid. Eestlane ja talupoeg ei ole sünonüümid. Beiträges ilmus ka rahvaluuletekste. Rosenplänter pidas rahvaluulet olulise keele rikastamise allikana. Ilmus ka ilukirjandust, peamiselt värsse. Avaldas ka mitmeid eestlaste kirju, kus olid avaldatud arvamust eesti keelsete raamatute kohta. Beiträge kõrval oli Rosenplänteril eesti kultuuriloo seisukohalt veel üks harrastus - koguda kokku kogu kirjasõna, mis sisaldas eesti keelt. Kui Rosenplänter suri, läks see kogu, kus oli 407 nimetust Õpetatud Eesti Seltsile ja muuhulgas oli selles kogus ka O.W Masingu
annaabi.ee 
