,,loominguga". · Poeetikakeskne rahvaluulekäsitlus seob folkloristika tugevalt kirjandusteadusega, mis tingib rahvaluule liigikeskse käsitlemise (laulud, jutud jne). · Rahvaluule terviklikkusest lähtuv uurimisviis oli vahetult enne II maailmasõda ning tuli tagasi 90ndatel. Esile tõusevad varem küll uuritud kuid teaduse alla mittemahtuvad teemad nagu rahvaluule ja kirjanduse suhted, sünkreetilised rahvaluuleliigid (mängud, usund). Huvi tärkamine tänapäeva folkloori vastu. · 20. saj tähtis roll institutsioonide kujunemisel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu ülikoolis [1919], etnograafia dotsentuur ja professuur... · Eelistatumaks meetodiks 20. sajandil oli soome koolkonna metoodika, eriti uuritakse vana rahvalaulu. Meetodite kujunemine:
Rahvadraama eeldab esitaja ja rahvavahelise piiri olemasolu. Seos teatriga. Ruth Mirov arvab, et seos rahva ja esitaja vahel on olemas. Dramaatilised rahvaluuleliigid 1) tavand: · enam seotud kommete tsükliga · seotud andide kogumisega · seotud ühiskonna ja looduse mõjutamisega · maagilisuse osakaal suurem 2) mängud · suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga · suurem seos igapäevaelu kujutamisega · seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms. inimestevaheline suhtlemine dramaatilisele iseloomulik · sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil
annaabi.ee 
