kultuuriga üsna enesestmõistetavalt ka tekkiva rahvusliku intelligentsi enesemääratluse lähtekohaks. Toonane huvi talurahva maailmapildi ja elukorralduse vastu ning selle kirjalikud väljundid on pakkunud rikka- likku ainest hilisemale looduskirjutiste traditsioonile. Jakob Hurda poolt 1870.–1880. aastatel algatatud rahvaluulekogumise aktsioonide käigus kirjutati üles rohkesti loodusega seotud suulist pärimust. Temaga sama- aegselt üle-eestilist rahvaluulekogumist korraldanud Matthias Johann Eisen, hiljem ka Eesti Rahvaluule Arhiivi esimene juhataja Oskar Loorits tegelesid aktiivselt pärimuse mõtestamisega, kinnistades arusaama eest- laste erilisest suhtumisest loodusesse. Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah- vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele kui slaavisugu rahvastele. Oma aja kontekstis oli sellel tugev identiteedi-
toimetaja pidada 1. riigivalitsuse poolt oma ametisse kinnitatud inimene olema, 2. pidada ka vaimuhariduse poolest kõrge järje pääl seisma, 3. olla nõuda, et ta osav isamaa ja rahva elu tundja on, 4. pidada tal kindel vaim ja tüdimata tahtmine ning 5. temal ameti kohased looduslikud vaimuannid olema." (Olevik 18.5.1887). Ajalehe toimetajad olid avaliku elu tegelased. Nad juhtisid seltside tegevust, üldrahvalikke üritusi, rahvaluulekogumist, esinesid kõnedega, korraldasid koosolekuid jne. Nemad olid ka rahvusliku liikumise ideoloogia, samuti ärkava rahvuse poliitiliste ja majanduslike nõudmiste peamised sõnastajad ja avalikud väljendajad. Pole juhus, et esimesed eesti poliitilised parteid moodustati just ajalehtede toimetuste juurde. Jannsen täitis ajalehti tehes õpetaja rolli, ta oli ajakirjanik-koolmeister nagu ta kaasaegsedki. Kui Carl Robert Jakobsonil avanes võimalus hakata välja andma oma
annaabi.ee 
