J. Hurda tegi ta aga rahvusvaheliset tuntud teadlaseks, kelle suursaavutuste vastu tunti huvi nii lähedal kui kaugel. Eriti tihedad olid J. Hurda sidemed soome rahvaluuleteadlastega. J. Hurda töö tulemuseks oli hiiglaslik rahvaluulekogu, meie rahvuskultuuri uhkus, mille üldmaht on 122317 lehekülge 172 köites. Tundes pidevat muret oma rahvaluulekogu saatuse, eriti publitseerimise pärast, püüdis J. Hurt korduvalt vabaneda kirikuõpetaja ametist, et end täielikult rahvaluulekogumisele pühedada. Õnnestus see tal alles 1901. aastal. J. Hurt jäi elama Peterburi, tema sidemed kodumaaga aga tihenesid. J. Hurt esines mitmel pool kõnedega, õnnistas sisse EÜS-i uue maja jne. 1906. aastal pidas J.Hurt õnnistamiskõne uue "Vanemuise" seltsi avamisel, seejärel osales ka EKS-i asutamiskoosolekul. Samal ajal intensiivistus J.Hurda teaduslik tegevus. Tema sulest ilmus mitu keeleteaduslikku uurimust ja jutluste kogu "Elu valgus". Peamine tähelepanu oli sel peridoodil
See on tüvest lähtuv grammatikakäsitlus. 1881- avaldas eesti keele õpiku soomlastle. 1885-1886- oli Ungari ülikoolis, võrdles seal eesti ja ungari keelt ning mari ja mordva keelt. Veske: pikkus on häälikute omadus, häälikutel on 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. 7. Jakob Hurt.(1839-1907) -Eesti rahvusliku likumise juht, kirikuõpetaja, rahvaluulekoguja ja keeleteadlane. Oli lõunaeestlane. Kogus Põlva sõnavara. Pani aluse süstemaatilisele rahvaluulekogumisele. Tema jaoks oli oluline rahvuslik päritolu ja ühine kodumaa. Ta osales aktiivselt ka eesti kirjakeelt puudutavates väitlustes. tõlkis talurahvaseaduse eestikeelde Hurda suurimaid teeneid oli rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine Õpetatud Eesti Seltsis, Vanemuise Seltsis Juhtis Eesti Kirjandusmuuseumit Programmiline kõne I Üldlaulupeol 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele"
annaabi.ee 
