haritlased, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuri arendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850.aastad), näiteks: - F.R.Faehlmann (farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826- 1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe"
-1850.aastad), näiteks: - F.R.Faehlmann (farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826-1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti
annaabi.ee 
