Tänapäeval ei ole ka küsimust kultuuri vaimseks ja materiaalseks jagamine aktuaalne. Kaasaaj mõttes pole eristus vajalik, ainult konteksti ajaloo mõistmise jaoks. Ruth.-E. Mohrmann Münsteri ülikooli euroopa etnoloogia professor. Artiklid majapidamistarvete, elukeskkonna, söömise, joomine jne osas.. Tegev 60ndatest aastatest. Projekt:Westfaalia inimeste söögiharjumuste uurimine. VIDEOLOENGUS 19.sajandil keskenduti kollektsioneerimisele, uuriti rahvalugusid. Esemed, mida koguti esindasid kõiki sots.gruppe, kuid peamiselt olid need talupojakultuuri esindavad, mis tähendab teatud tüüpi esteetikat. Ülikoolis tegeletakse vaimse kultuuriga, muuseumis materiaalsega (saksamaal). Eestis see suund teistsugune, tegeletigi ainult materiaalse kultuuri teemaga. Skandinaavias oli vaimne ja materiaalse kult uurimine seotud tugevalt. 1970.a murrang. materiaalse ja vaimse kultuuri uuringute lähenemine. Kramer & Wiegelmann..
impressionistlikus proosas väljendatakse. On lintšimislugusid, tegevust nii tööstuslikes Põhja linnades kui ka Lõuna maakolgastes. Luuletused on õhulised, unistuslike kujundite rikkad, kohati meenutavad töö- või pidulaule; Zora Neale Hurston (1891 – 1960), ebatüüpiliselt suhtus valgetesse võõristuseta ja erilise ohvritundeta. Oli kasvanud Floridas täiesti afroameerikalikus keskkonnas. Hariduselt folklorist ja kultuurantropoloog, kogus rahvalugusid Georgia osariigi Atlandi ookeani saarekestelt ja Jamaikalt. Folkloorikogumik „Muulad ja inimesed“ (1935). Peale peateose „Nende silmad vaatasid Jumalat“ (1937, kujutab visa mustanahalist tüdrukut, kes on optimist, kuid kellel meestega ei vea) avaldas autobiograafilise romaani „Jonah’ pudelkõrvitsaväät“ (1934) ja romaani „Mooses, mees mäelt“ (1939). Viimane jutustab Moosese lugu nii, et tegelaste otsene kõne on afroameeriklaste murdes ja
annaabi.ee 
