· Tekkis tsensuurivaba ajakirjandus. Pöördepunkt NSV Liidus 1987 /1988 · Rahvuslikud, muinsus- ja keskkonnakaitse liikumised Baltikumis, · Juba 1987-1988 puhkes ka Armeenia-Aserbaidzaani konflikt · Järgnesid Moldaavia, Ukraina, Valgevene rahvuslike liikumiste teke. · Sõnavabadus levis ka Vene NFSV-s, eelkõige suurtes linnades (Moskva, Leningrad). · Kompartei hakkas kaotama initsiatiivi altpoolt tulevatele liikumistele · Kompartei oli sunnitud rahvaliikumistele mingil moel vastama. Kuulutati välja NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimised detsembris 1988.. Kogunes 2 korda aastas, muul ajal istus koos NSVL Ülemnõukogu. NSVL 1990 · Algas olukorras, kus Ida-Euroopa saatus oli otsustatud, NSVL oma aga täiesti ebaselge · Veebruaris- märtsis 1990 valiti ülemnõukogud Balti vabariikides suhteliselt vabade valimistel. · 11.3.1990 kuulutas Leedu end iseseisvaks.
võttis kristluse apokalüpsisekäsitlusest palju üle. fiore joachim : üritas selgitada välja apokalüptilist asjade käiku johannese ilmutusraamatu järgi. uus jeruusalemm kui tehnoloogiline utoopia, läbipaistev linn, mida jumala valgus läbib seestpoolt. ilmutusraamatu ideega on omajagu jama, sest selles on liiga palju mastaapset ja revolutsioonilist komponenti. kristlik kirik pidas ennast selle valdkonna mõtte ainuvaldajaks, ilmutusraamat pakkus aga kontrollimatut tuge paljudele rahvaliikumistele. selle kontseptiga sobib ka marxistlik algne lähenemismoodus ja kommunism tähendas marxi jaoks just sellist ekstaatilist eksistentsi viimast faasi. järgnevatel aastatel marx katsetab oma ideedega, ja kusagil 19s keskel hakkab marxi jaoks omandama kuju jaotus baasiks ja pealisehituseks. ka mõisted tootmisviis, tootlikud jõud ja tootmissuhted. kujunes välja marxistlik mõisteaparaat. tekkis ka ideoloogia mõiste ja selle kaudu võib näha ka marxis endas teatavat murrangud.