meetmeid, muutusid revolutsioonilisteks omavalitsusteks ning alternatiivseks võimuks. Rahvas seadis paljudes valdades sisse emakeelse hariduse, suleti kõrtsid, keelduti maksude maksmisest, moodustati omakaitse salku. 1905.a said ka naised õiguse valida ja olla valitud. Omavalitsuse uuendusi kavandati ka maakondade ja kubermangude tasandil, kuid praktiliselt seda ei jõutud teha kusagil. Sotsiaaldemokraatia mõju rahvaliikumisele Eesti maapiirkondades polnud määrav, kuigi linnades aga oli sotsiaaldemokraatlik liikumine juba juurdunud. Novembris 1905 tekkis mõte kutsuda kokku Eestimaa valdade kongress, mis polnud esialgu seotud ühegi erakonnaga. Otseseks ajendiks eesti ühiskonna üldine rahulolematus rüütelkondade maaomavalitsuste reformikavadega. Et sisse seada varandustsensuslik valimissüsteem, miile alusel säilitada oma juhtivat võimu, kuigi rahvaliikumise survel oli tehtud
Ent küsimus on selles, kus nimelt võib rääkida sarnasest kaaslusest, - see küsimus otsustatakse mitte teoreetiliste diskussioonidega, vaid jõuga ja eduga. Iga valitsusvõim seisab loomulikult selle eest, et säilitada oma riiklik autoriteet, kui halvasti ta ka ei väljendaks rahva püüdlusi ja kuidas ta ka ei suunaks teda paremale ja vasakule. Mida jääb üle teha rahva lootuste ja püüdluste tegelikel väljendajatel? Sellisel juhul ütleb rahvaliikumisele enesesäilitamisinstinkt ette, et võitluses vabaduse ja sõltumatuse eest tuleb kasutada ka neid vahendeid, mille abil vastane ise püüab säilitada oma ülemvõimu. Sellest järeldub - võitlust hakatakse pidama "legaalsete" vahenditega vaid seni, kuni valitsus püsib legaalsetes raamides, kuid liikumine ei karda ka mittelegaalseid võitlusvahendeid kasutusele võtta, kui rahva rõhujad samuti neid kasutavad.
annaabi.ee 
