Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase ENSV juhtkonna tegevuse üle. Avaldati usaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes · (Perestroika ajal ka otsesaated) o Rahvarinde loomise ettepanek tele-eetris (otse-eetris) 13.04.1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks · Savisaar vaieldamatu rahvalemmik o Tartu muinsuskaitsepäevad Aprilli keskel 1988 Tartus muinsuskaitsepäevad Toodi avalikkuse ette kolm voodi lina, RAHVUSVÄRVID o Tartu muusikapäevad 1988 Esitamisele tulid I korda A.Mattiiseni 5 isamaalist laulu Peetakse laulva revolutsiooni alguseks Eesti lipp oli seal juba ühes tükis! o Öölaulupeod juuni alguses 1988
Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises. Tasalülitamise etapid: 1. Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma. 2. Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine. Himmler hukati ja tema sõbrad arreteeriti, kuna ta oli rahvalemmik ning Hitler kartis võimu kaotada. 3. Sõjaks valmistumine pankroti tõttu sõjalised tellimused jne. 4. Juutide tagakiusamine Hitleri arvates olid SKS hädades süüdi juudid, tahtis SKSist teha juudi vaba riigi juutide ärid suleti ja keelati, keelati töötada ka teatud aladel, 1935.aastal võeti neilt ka kodakondsus, kuid makse pidid nad ikka maksma, keelati abielluda mittejuutiega ning saadeti
vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sai algus ametiühingukoondis Solidaarsus. 5. Poliitiline kriis Poolas 1980-1981 5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt. Kommunistlik juhtkond kaotamas kontrolli. 5.2 Oktoober 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt "kontrrevolutsiooni" peatamist, "korra" jaluleseadmist. 5.3 Kompartei etteotsa rahvalemmik kindral W. Jaruzelski, ent Solidaarsuse võidukäik jätkus. 5.4 13.12 1981 kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Üle 10tuh ametiühinguaktivisti vangistamine, ka Walesa. Kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid ülemaalised stiihilised streigid, mille sõjavägi maha surus. 5.5 Solidaarsuse tegevuse jätk "põrandaall". § 44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA 1