noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda "LR" (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub kuid siiski olukord pisut pare. Luuletustes puudub endine optimism (popimad Runnel ja Üdi+Kareva, Vallisoo). Ajakiri "Noorus" avaldas väga hea meelega noori kirjanikke. Runnel: Keskendunud eestlasele ja E.le, luule selgem, otsekohesem, üx väheseid, kes kasutas rahvalaululikkust, tema textidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud)luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, E iseseisvumine oli tagasilöögix, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet nr 17 17.1. Kirjanduse ja luule arengujooni Eestis 19201940
esikkogu) hakkasid tööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda “LR” (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub, kuid siiski olukord pisut halb. Luuletustes puudub endine optimism (popimad Runnel ja Üdi+Kareva, Vallisoo). Ajakiri “Noorus” avaldas väga hea meelega noori kirjanikke. Runnel: Keskendunud eestlasele ja Eestile, luule selgem, otsekohesem, üks väheseid, kes kasutas rahvalaululikkust, tema tekstidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud) luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, Eesti iseseisvumine oli tagasilöögiks, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja- ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet 21 1. E.M.Remarque’i elu ja looming, „Läänerindel muutuseta” analüüs Remarque’i elu ja looming