Polüfooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 9.-10 saj, tekkis seoses organumiga. See on mitmehäälne laul, kus kõik hääled on võrdsed 9. Homofooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 16 saj, üks hääl on juhtiv hääl ja teised on saatehääled 10. Renessanss :nimeta vähemalt 2 kunstnikku! / 1p. Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael 11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal? / 2p. Esines rahvalauludena. Kandsid edasi rändmuusikud. Olid väga oodatud külades, lossides. alati olid pillid kaasas ja olid lõbusad. Kirikud kiusasid neid taga. Neid kutsuti pulmadesse. 13. Nimeta suurvorme keskajal! / 2p. Ooper, Missa, Passioon, Reekviem 14. Nimeta missa osad (ladina+ eesti k.) / 2p. Kyrie - Issand halasta Gloria - Au Credo - Uks Sanctus - Püha Agnus Dei - Jumala tall 15. Ooperi sünd. (aeg, helilooja ja ooperi (te) nimi(ed)) / 2p. 1600, Peri "Eyridice" (1594 "Daphne")
· narritamissõnad jm naljasalmikesed;· liisusalmid (mängualguse lugemised);· laulud kitsamas mõttes (sageli samad, mida lauldi lastele). 4.8. Ahellaulud ja mõistatamised Ahellauludel ja mõistatamistel võib olla arhailine usundilis-maagiline tagapõhi. Võimalik, et kunagi olid need täiskasvanute repertuaaris ning siirdusid hiljem lastelaulude hulka. Mõistatamised on põhiliselt säilinud poeetilise proosaliigina ja regivärsiliste rahvalauludena, kuid mõningad neist esinevad ka vanemate muusikavormidena. . Ahellaule ja vanemaid mõistatamisi esitatakse rütmiliselt lugedes nagu muid vanemaid lastelaule. 5. Regivärsiline laul ehk regilaul 5.1. Tekst Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid. Häid laulikuid kiites toonitatakse, et nad teavad palju sõnu ning neil on ilus tugev hääl
Proua leidnud selle väga ilusa olevat. Roth rääkinud, et ta eesti rahvast vaba rahvana näha tahab. Oli vist esimene ja ainus kirikuõpetaja, kes juba enne pärisorjusest vabastamist oma kihelkonna rahvale perekonnanimesid andis. Perekonnanimi oli vabade inimeste tundemärgiks. 1804 a talurahvaseaduse tõlkis R võru murdesse. R oli ka ilmalik luuletaja. Kirjutas Kanepi murrakus. Kasutas rahvalaulu vormivõtteid. Osalt levisidki ta luuletused rahvalauludena kohaliku rahva hulgas. Praost Rothi poeg Georg sai Tartu ülikoolis eesti keele lektoriks, mis näitab, et ka kodus seda keelt austati. Tema surma ei tahtnud rahvas uskuda. Räägiti, et ta läinud kohalike mõisnikega tülli ja põgenenud välismaale Varasem ajakirjanik Eestis Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Sündis 8. novembril 1763 Põhja-Tartumaal Lohusalus köstri pojana. Isa oli kas eestlane või pooleldi eestlane, ema ilmselt sakslanna. Üldhariduse sai Narvas ja
annaabi.ee 
