Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal juhtis riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast. Ateena kodanikud olid kõik Atika täiskasvanud põliselanikud, sõltumata
areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Religioon- esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veits muutus ka kreeka panteon, omajumalaid samastati võõraste jumalatega. 9. polis- linnriik, mis on 30-40000 inimesega keskse asukohaga iseseisev, demokraatlik, valitsevad kodanikud nt Ateena, Mileetos. kodanik- vaba põliselanikust mees, kes kaitseb linniiki, võtab osa rahvakoosolekus, osaleb OM, võib olla valitud riigiametisse nt Ateenas. hellen- kreeka põliselanik, said osaleda OM ja rahvakoosolekutel. faalanks- tüüpiline kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepilli helide saatel vaenlase vast, see koosnes jalaväelastest. türannia- ebaseaduslikult võimlule tulnud ainuvalitseja, kes püüdis kehtestada riigis korda ja parandada vaeste elujärge. demokraatia- rahvavõim, võimu täius rahvakoosolekutel. oraakel- pühamu, kus käidi
domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Kreeta kunstis domineerisid naised, Skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks naistekujukesed. Naised domineerisid. olid nn Lõviväravad Mükeenes 3. Kreeka ühiskonna hierarhia Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud põlielanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekus -> riigi kõrgeim võimuorgan. Valis igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise (linnriigi) sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused. Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks (,,parimate valitsus") Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi
Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks. Mariuse sõjaväereform nägi ette proletaarset palgaväge, kus sõdurid said varustuse väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk. Kuna väepealikud muutusid seeläbi tähtsateks, ei olnud sõdurid enam niivõrd aukartlikud riigijuhtide ees. See võimaldas väepealike vastuhakke ning senat hakkas oma tähtsust kaotama. Oma väejuhi positsiooni kasutais
annaabi.ee 
