Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739. aastal Rahvahariduse miinimumnõueteks seati luteri katekismuse viie peatüki ülesütlemine koos seletamisega, iseseisev Piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendendi Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. Mõisnikud suhtusid sellesse külmalt. 18. sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti
kaotati 1817 · Liikumise tipp 1839(50 000) ja hääbumine 19 saj II poolel · Rajas teed rahvuslikule liikumisele ja soodustas säästliku taluperemehementaliteedi arengut Hariduselu: talurahvakoolid · Põhjasõda peatas algtasemel oleva talurahvakoolide arengu: taandareng · Peale sõda tugevdas pietism rahvahariduse võimalusi I LM luteri kiriku rahvakoolikorralduse projekt 1736: -kuigi ei saanud maapäeva heakskiitu, rakendati ellu Rahvahariduse sisu(kontrollis pastor): 1. Luteri katekismuse põhipunktid 2. Piibli lugemisoksus ja lauluraamatu kasutamine · Talvine koolikohustus puudutas vaid neid 7-12 a, kes ei õppinud kodus lugema · Puudus koolmeistritest ja finantsidest *K II soosis hariduselu arendamist: 1764 asutatud aadlipreilide Smolnõi instituut
annaabi.ee 
