Trotski liitlaste hulka kuulusid tuntumatest parteitegelastest veel Nikolai Krestinski, Adolf Joffe, Ivar Smilga, Karl Radek (1885-1939), Jevgeni Preobrazenski (1886-1937) jt. Stalini kujunemine NSVLi ainujuhiks 1924-1929: Lenin suri 21.01.1924 ja Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks nimetati Rõkov, keda peeti Buhharini ja Tomski liitlaseks ning seeläbi ka Stalini-Kamenevi-Zinovjevi poolehoidjaks. Trotski jätkas armee ja laevastiku rahvakomissarina. Mais 1924 toimus partei 13. kongress. Uude poliitbüroosse valiti Lenini asemele Buhharin, teised liikmed jäid samaks. Liikmekandidaatideks valiti Molotov, Rudzutaks, Kalinin, Frunze, NKVD juht Dzerzinski ja rahanduse rahvakomissar Sokolnikov. Sekretariaati hakkasid peale Stalini ja Molotovi kuuluma Andrei Andrejev (1895-1971), Lazar Kaganovits (1893-1991) ja Nikolai Uglanov (1886-1937). Trotski oli pideva kriitika tõttu sunnitud jaanuaris 1925 lahkuma nii rahvakomissari kui
enda võimupositsioonidele. Georgi Malenkovi ja Nikita Hrutovi organiseeritud vandenõu tagajärjel arreteeriti Beria 26. juunil 1953. aastal. Karjäär nõukogude riigi ja parteiaparaadis Aastatel 19211931 töötas Beria Kaukaasia julgeolekuorganites (OGPU), tõustes lõpuks Siseasjade rahvakomissariaadi juhiks. Aastatel 19311938 tegi Beria karjääri sealses parteiaparaadis, saades lõpuks Gruusia NSV parteijuhiks. Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina 1938. aastal sai Beriast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juht ning Stalini üks suuremaid pikaajalisi soosikuid. Tema ülesandeks jäi Suure Terrori lõpetamine ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eksjuhi Nikolai Jezovi ja tema soosikute kõrvaldamine. Samas ei valanud Beriast sugugi vähem verd ka Stalini teised lähedased isikud, sealhulgas ka Nikita Hrustsov, kes juhtis Ukraina NSV-d Ukraina K(p)P esimese
pommitada. Selleks valiti välja Balti laevastiku 8. pommitajate brigaadi 1. miini- torpeedopolk, mis lendas lennukitel DB-3. Kogula lennuvälja stardirada pikendati 1200 meetrini. Ööl vastu 8. augustit saadeti Saaremaalt 13 lennukit Berliini kohale, kust ka kõik ülesande täitnuna tagasi pöördusid. Üks lennuk kukkus mõnisada meetrit enne maandumist metsa, meeskond hukkus ( 1985, 134138). 8. augustil andis Stalin kaitse rahvakomissarina korralduse Berliini pommitajate premeerimiseks, ühtlasi nõudes ka 81. lennuväediviisi informeerimist sellest. Viimane pommitas Berliini ööl vastu 11. augustit, misjärel diviisiülem aga tagandati ( 1997, 47 jj., 60 jj.). Berliini pommitamisel ei olnud mingisugust sõjalist tähtsust. Selle propagandistlikku eesmärki tunnistasid ka NSV Liidu ametliku ajaloo kirjutajad (vt. Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda 1968, 82). Seda, et
annaabi.ee 
