1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu
"Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute. Koosolekust võtsid osa olevail andmetel rahvakomissaridest peale B.Kummija A.Murro veel hariduse rahvakomissar N.Andresen, kergetööstuse rahvakomissar A.Veimer ja kompartei 3 sekretär Neeme Ruus. Instrueeri- miskoosoleku avas ENSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar ja küüditamise peakorral- daja Eestis-Boris Kumm. Ta tegi teatavaks, et öösel algab nõukogudevaenuliste kodanike väljasaatmine üle Eesti umbes 3000 perekonda. Ühtlasi teatas ta, et kokkukutsutuist
bürood uuendati peaaegu täies koosseisus 1951. aasta kevadisel • Ministrite Nõukogu ja Ülemnõukogu Täidesaatvat võimu esindava Nõukogude Eesti valitsusena oli 1940. aasta augustis moodustatud 14-liikmeline Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. 1944. aastal lisati ka liiduvabariikide valitsustesse ilma mingit võimu või tähendust omavad välisasjade ja kaitse rahvako- missariaadid. 1946. aastal muudeti Rahvakomissaride Nõukogud üleliiduliselt Ministrite Nõukogudeks ja rahvakomissaridest said ministrid. Nõukogude Eesti valitsus juhtis liiduvabariigi tegevust vastavalt Moskva ja liiduvabariigi kommunistliku partei poolt määratud joonele ja nende kontrolli all. Täidesaatvat võimu kohtadel esindasid eri aegadel maakondade, rajoonide, valdade, külade ja linnarajoonide täidesaatvad ehk täitevkomiteed. 1944. aasta sügisel sai Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks kohalik eesdane Arnold Veimer, kellele pärast kommunistide riigipöördekatset 1924
Oluline oli rahvusvahelisel areenil. laveerimisoskus. 1946. aasta märtsis nimetati rahvakomis Vabariiklik parteiorganisatsioon jagunes saride nõukogud kogu NSV Liidus ümber maal kuni 1950. aastani maakondlikeks, seejärel ministrite nõukogudeks, rahvakomissariaadid rajooni (aastatel 195253 ka oblasti) ministeeriumideks. Rahvakomissaridest said organisatsioonideks, linnades aga linna või ministrid. Ministeeriumiga võrdses staatuses linnarajoonide organisatsioonideks. Kogu võis olla teisigi asutusi [kõikvõimalikud liiduvabariigi parteiorganisatsiooni mada komiteed). laimaks astmeks olid algorganisatsioonid et Eesti NSV valitsuse peamiseks ülesandeks
annaabi.ee 
