Kuznetsov, Georgi Malenkov, Nikita Hruštšov. Nemad kõik tulid võimule 30ndatel, kui Stalin oli võimul kinnnistunud. Nende võimu juurde toojaks oli Stalin ise. See seltskond on Stalini jaoks sõjajärgsel ajal nö tuumikuks võimustruktuuris, neile inimestele ta kõige rohkem toetub. Beria oli 20ndatel-30ndate alguses tegutsenud partei ja julgeoleku liinis Taga-Kaukaasias, tema jaoks murranguperioodiks sai Suure Terrori aeg, tema oli see, kes Nikolai Ježovi, kes oli 30ndatel Siseasjade Rahvakomissariaadis terrori üks olulisemaid läbiviijaid, asemel tuli 1939 Siseasjade Rahvakomissariks. Beria ajal Suur Terror lõppes või seiskus. Polnud tema teene, selle oli Stalin selleks ajaks ära otsustanud. Jääb ka hiljem seotuks suuremal või vähemal määral julgeolekuorganitega, temast saab ka täitevvõimu liinis väga oluline figuur. Kindlasti on tema üks kõige tõhusamaid administraatoreid pol ladvikus. Bulganin oli 30ndatel parteitööl, sõja ajal
Esimesse nimekirja kuulus u 3500 ametikohta, oli seotud nii partei kui kogu riigi tähtsamate juhtivasutustega. I nimekirja kuulusid rahvakomissariaatide juhid (ministrid), rahvakomissariaatide tippametnikud, KK aparaadi töötajad (KK liikmed on pol eliit, kes valit parteikongressil, tema tegutsemiseks oli vaja ametnike armeed, kes tegeleksid eluvaldkondadega, aparaat koosnes kümnetest osakondadest). II nimekiri puudutas vähemtähtsaid töötajaid KK-s ja Rahvakomissariaadis, ka tehaste jne juhtkonda. III nimekiri puudutas kohalike parteide juhte, kubermangude, suuremate linnade, oblastite parteikomiteede juhte. Nomenklatuuri sattunud määrati partei kõrgeimate liikmete hulka, lisaks inimesed, kes kord juba määrati nomenklatuursesse ametisse, jäid kuni elu lõpuni nomenklatuuri alles. Kui toime ei tulnud, nimetati mõnele teisele nomenklatuursele ametikohale. Nomenklatuursete ametitega käisid kaasas ka maj heaoluhoovad,
annaabi.ee 
