mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus. Paljastused kiriku ilmalikkusest ja valedest jõudsid ka katolikku kirikusse endasse. See aga muutis katoliiklased veel vastuolevamaks rahvakirikule. Püüti tagasi saada oma kõrge moraal, mille päästmiseks loodi Jesuiitide ordu, mille liikmed pidid vajalikke, rahvale ennist häirinud punkte erilise täpsusega täitma- kuuletuma täielikult paavstile, olema äärmiselt truud mungatõotusetele. Vastureformatsioon tekitas inimestest küll suurel hulgal segadust, kuid sellegipoolest jäi suurem osa kindlaks luterlusele, mis andis rohkematele inimestest erinevaid võimalusi kui seda tegi katolik kirik.
nagu kirikud seda sooviksid. Kirikute vahekord ühiskonnaga on oluline. EELK oma liikmeskonnaga on tahes- tahtmata suures osas ühiskonna moodi, ühiskonna arengud ei jäta seetõttu ka kirikut puudutamata. Paljud ühiskondlikult aktiivsed inimesed on ühtlasi ka tegusad kogudustes ja kannavad suuremal või vähemal määral edasi kristlikke tõekspidamisi ja väärtusi. Vahekord ühiskonnaga on eriti oluline EELK-le kui vabale rahvakirikule, kirik on seetõttu alati püüdnud oma vahendite, võimaluste ja õpetusega olla loomulik osa ühiskonnas, aidata kaasa ühiskonna heaolule ja paremale toimimisele. Kuidas neid eelpool nimetatud teemasid uurida? Võimalusi erinevateks uurimissuundadeks ja lähteülesannete püstitamiseks on mitmeid. Käesolev töö võtab aluseks tänapäevase Euroopa religioonimaastikul viimaste aastakümnete
annaabi.ee 
