hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist. Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa, mis takistab neil hoida sidet. Soomeugri rahvad on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa Liidus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu kuulub ülejäänud valdav osa rahvakilde. Piiride ja väga suurte vahemaade tõttu on raskendatud läbikäimine sugulaste vahel. Suur roll hääbunud sidemete puhul on suurte vahemaade tõttu soomeugrilaste levikuala on Läänemere kaldast Siberini põhjaosani. Pika tee tõttu ei ole rahvad võtnud vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid. Olen kuulnud siiski ka ütlust, et mida kaugemal elavad sugulased, seda parem on läbisaamine nendega. Mingi tõetera selles kindlasti leidub.
Maad olid ära mõõdetud. BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel. Stillleben. Julius Eckardt. Tegemist oli vähemusega. Nendel aastatel tugevnes nende ühtekuuluvustunne ja õitses nende omanäoline kultuur. Osaliselt võtsid aadlikud valgustajate põhimõtted omaks. Aga see oli seotud arusaamaga et ainult aadlid jms saavad ühiskonda uuendada. Kuna 1802 oli taasavatud tartu ülikool, siis neil aastal väärtustas baltisaksa ühiskond väga haridust. Üks haritumaid rahvakilde euroopas. Valgustatuse ja hariduse alusel tekkiski neil arusaam, et ainukesed õiged asjade korraldajad ongi nemad. Need kes kritiseerisid olid vabade elukutsete esindajad. Literaadid. Vene keskvõimu ja balti aadli suhe oli kahemõtteline, aadel oli 18saj astunud juba rõõmuga tsaari teenistusse. Teisalt aga püüti saavutada siinsete provintside autonoomiat. See väljendus selles, et taheti et siin ei kehtiks üleriigilised seadused vaid kohalikud.
annaabi.ee 
