ennast Preisimaa hertsogiks ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaal ei viiduki reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma või lugema jumala sõna vahetult oma emakeeles. Reformatsiooni järel ilmub esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a1535.
500 in rüüstas kloostri kirikuid, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. TRT 1525 M. Hoffmanni juhtimisel rüüstati toomkirkut jm kirikuid, toomhärrade maju. Tagajärg: Suur osa kloostrid lõpetas tegevuse (dominiiklaste klooster TLN); 1525a pääses linnades võimule usupuhastuse mõõdukaim suund. Reformatsiooni tulemused Liivimaal: Vana-Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata. Liivi ordu juhtimist jätkas 1525a ordumeister Plettenberg iseseisvana, saksa ordu likvideeriti. Hakati rahvakeelsetele jutlustele rõhku panema ja anti välja tükiseid kohalikus keeles. Vähenes kloostri koolide tähtus, suurenes linna koolide tähtsus.
Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgenema Vene ametivõimude tagasikiusamise eest (entsüklopeedia 1998). Rootsi võimu ajal sai luterlik kirik eestis jalad kindlalt alla. Rahvale hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi ning tõlkima vaimulikku kirjandust eesti keelde. Pandi alus rahvakeelsetele algõpetustele (entsüklopeedia 1998). Eestikeelne kirjasõna on tihedalt seotud nii kooli kui kirikuga, mis omakorda on teineteisest raskesti lahutatavad. Eesti kahes kirjakeeles ilmus 1710. aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid (Vahtre 2000).
annaabi.ee 
