muusikaelamusele. Lavastajateks on Dmitri Bertman ja Neeme Kuningas. Tänu nende heale koostööle valmis ka suurepärane ooper Nimiosas oli Rauno Elp, kes on minu meelest keskpärane näitleja, kuid hiilgav solist. Libreto kirjutas Lutz Hübner. Kostüümid olid väga vaimukad, ning aitasid kaasa arusaamisele tegelaste iseloomust. Näiteks oli tegelaste seas pop-staari väljanägemisega vale- Wallenberg, kes oli riietatud Elviseks selleks, et näidata teda rahvakangelasena kes on kõigi lemmik. Tegelikkuses aga polnud ta õige Wallenberg ning ei olnud üldsegi entusiastlik juutide päästja, vaid tahtis lihtsalt poolehoidu, ja kuulsust saavutada. Tõenäoliselt ta tahtis endale ka fänne ning ka seda, et teda ülistataks. Samuti olid ka naljakad kostüüümid ja soengud mõndadel naistel, kelle rinnad olid eriti silmatorkavalt esile toodud. See oli väga humoorne ning tekitas vaheldust mõnest teisest ooperis, sest selliseid kostüüme
surema. Cidi saadetud usaldusisik päästab naised. Cid nõuab õiglust ja kaasavara tagasi. Võideldakse turniiril. Võidu pälvivad Cidi võitlejad. Kuningas annab tütardele uued mehed: Aragoonia ja Navarra printsid. See on hea lahendus. Laul lõppeb Cidi ülistamisega. Laulus on maha vaikitud Cidi julmus, temast räägitakse kui inimlikust ja armastavast pereisast. „Cidis“ on vähem vägivalda, võitlust, see on lihtsam ja tagasihoidlikum. Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana. Saksa kangelaslaulud Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud. „Nibelungide laul“ Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas-Skandinaavia lugudega. Lihtsakoelisem, aga brutaalsem, kiriklik mõju nõrgem. Sisu: tegevus toimub Burgundia kuningriigis Wormsi linnas, kus valitseb kuningas Gunther. Tal on kaunis õde Kriemhild, kelle võrratust ilust kuuleb kangelane Siegfried. Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult
annaabi.ee 
