ometi tegelikud teadmised meie juurte, ajaloo ja kultuurile vundamendi panijate kohta on vähesed, vaimuvara ärkamisaja kohta on väikene. Ärkamisajal on selline nimi just selletõttu, kuna sel ajal hakati inimesi üleskutsuma oma isamaad armastama ja truu olema talle. Kirjutati ja esitati isamaalisi laule ja äratati inimestes patriootlikus. Friedrich Reinhold Kreutzwalt oli Tartu Ülikoolis õppinud arst, kes oli väga huvitunud kirjandusest ja rahva õpetamisest. Ta tegigi selleks rahvakalendreid, kuhu kirjutas õpetlikke lugusid. Üks tema kalendritest on "Marahva kasuline kalender." Hiljem pakuti talle Eesti rahvuseepose jätkamist, kuna kirjanik, kes alustas oli vahepeal ära surnud. Kreutzwalt kohe ei nõustunud ka pakkumisega, ikka mõtles hoolikalt, kuid siiski aktsepteeris võimaluse. Kõigepealt läks ta Võru- ja setumaalt jutte koguma. Nii valmiski 20 loost koosnev "Kalevipoeg." Eepos oli vaid üks põhjustest, millega Kreutzwald Eesti rahvale meelde jäi.
toetas saksapärast kirjaviisi. Kirjasõna 17. sajandil Kirjasõna 18. sajandil Põhiline osa grammatikareeglistikel 18. sajandi teisest poolest kasvas ilmalike trükiste osatähtsuspopulaarsed nõuanderaamatud ja rahvajutud, kõige rohkem loeti rahvakalendreid Töötati välja, kuidas jumalasõna ee 1739 ilmus kirikuõpetaja Anton Thor Helle k edasi andakirjakeel arenes tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel (täismahus Piibel) 17. saj alguses valdavalt vaimuliku E. Harens paneb (pastor) aluse sisugamõeldud mitte talurahvale, häälduspärasele kirjaviisile1843 ilmus vaid abimaterjaliks puudulikult ee k grammatika oskavale kirikuõpetajale (nt 1630
ja 12. eluaasta vahel saama koolihariudust. Selleajajooksul pidi omandama kirjutamis- ja lugemisoskus. 1765 anti välja nn. koolipatent, mis nõudis kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. 18. Sajandi lõpuks oskas Eesti talupoegadest lugeda 60%. See oli üks kõrgemaid Euroopas. Kirjavara 1739 anti välja esimene eestikeelne piibel. Selle tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Hakati välja andma eestikeelseid rahvakalendreid. Usuelu Tulid välja uued usud pietism, ratsionalism, vennastekogudused ehk hernhuutlased. Pietism Taotles usu sügavamat mõistmist, mitte selle päheõppimist. Kutsusid talupoegi vagadusele ja sõnakuulmisele. Ratsionalistid Asetasid põhirõhu talupoegade valgustamisele. Vennaste kogudused Põhimõte oli võrdsus. Valgustusajastu ehitusstiilideks olid parokk ja klassitsism. Vabaks laskmine ja selle tagajärjed 19
annaabi.ee 
