lapsi, kokku umbes 1850 inimest Inimsusevastased kuriteod Saksa okupatsiooni aastatel • 1941.a hiliskevad- 1944.a sügiseni Saksa okupatsioon • Koonduslaagrid kus tuhanded inimesed surid • Holokaust eestis • Kokku hukkus umbes 20 000 tsiviilisikut, sh 8000 Eesti kodanikku Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • 1944.aastal tulid taas võimule Nõukogude väed. • Taas loodi hävituspataljonid, mille nimeks sai Rahvakaitse ja 1949.a Bandiitide hävitajate pataljonid. • Märtsiküüditamine 1949.a, küüditati umbes 20 000 inimest. • Ettekäändeks toodi kulaklus Kolonisatsioon • 1945.aastal elas Eestis 850 000 inimest, kellest 98 % olid eestlased, enne II maailmasõda oli Eestis elanikke 1,13 miljonit. • Ametliku versiooni järgi toodi Eestisse tööjõudu, kuid see käis käsikäes venestamisega • Kui Nõukogude okupatsioon ei oleks 1991.a lõppenud, oleksime tänapäevani oma maal
Kallista lapsi. Ma tulen teid vaatama. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ma pean minema. Idee on idee, aga lapsed on lapsed. HIRMUS ANTS Sa ei saa hakkama! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mis siis. Ma ei saa teisiti. 7. stseen Täitevkomitees Nikolai, Kuul, Solk, Lumi, Madonna-Miralda Jeedas, ema, õde 31 SOLK dikteerib sekretärile Juhtumist Urvaste vallas Võrumaal Võrumaa komitee informatsioon Urvaste valla rahvakaitse ülem sm. Nikolai ja rahvakaitse liige sm. Solk… LUMI Lumi oli ka! SOLK mingil hetkel katkestab dikteerimise hommikvõimleja tulek Lumi oli ka. Sõitsid 17. mai õhtul umbes kell 21.30 talupoja vankril Urvaste külanõukogust tagasi Kuldre külanõukogusse. Metsas nad märkasid, et neile ligineb tagant veoauto. Nähes seda, hüppasid nad vankrilt maha, ning püüdsid kätega märku andes nende kohale jõudnud autot peatada, selleks, et kiiremini kohale jõuda
lihtsalt nõukogude võimu eest põgenenuid. Kokku oli neid 30000, aktiivseid relvavõitluses osalejaid 10000. Toimusid nende massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. *Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Kohalikud elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid. *Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri tasalülitamiseks. *Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. a. toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26.
Nemad moodustasidki metsavendade põhikontingendi, erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla ligikaudu 30000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10000. Puudusid üleriigilised ja maakondlikud organisatsioonid, ei saadud välisabi seega kohalikud toetasid toidu ja peavarjuga, jagasid informatsiooni. Salgad tegutsesid üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävitus(rahvakaitse)pataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi ja meiereisid, isegi talusid. · Noorte salaorganisatsioonid enamik organistatsioone tegeles Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartu- ja Võrumaal. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine.
annaabi.ee 
