Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi.
MAJANDUS Riigi kontrolli all, plaanimajandus POLIITIKA Kodanikud osalevad poliitikas Valitseb üks juht KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarne valitsemine võim ühe isiku käes, rahval puudub vimalus poliitikas osaleda, pole vägivaldne. Totalitaarne valitsemine võim koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuste üle, massireparatsioonid, rikutakse inimõigusi. 12
võidutsesid baltisakslased. Eesti rahvuslik liikumine kujuneski enamikus võitluseks mõisnike ja balti erikorra vastu ning sai majanduslikuks ja kultuuriliseks murranguks. Rahvusliku liikumine saavutas oma tulemuse omariikluse tekkimisega 1918. aastal, seega rahvuslikust liikumisest rääkides on vaatluse all periood 1850 1918. 19. sajandi keskpaigani tegelesid rahvuskultuuri küsimustega vaid üksikud haritlased, kuid tugevnev, juba rahvahulkadel põhinev liikumine algas 1860ndatest. Rahvusliikumise alguse punktiks loetakse tihti ka 1957. aastat, kui perioodiliselt hakkas ilmuma eestikeelne ajaleht "Perno Postimees" Johann Woldemar Jannseni toetusel. "Perno Postimees" oli mõeldud eelkõige rahva harimiseks, kuid selle kõrval arendas ka aktiivselt eestluse propagandat ning rahvuslik iseteadvus hakkas laiematesse hulkadesse kanduma. Üheks suurimaks teeneks tema poolt tuleb lugeda aluse
Eelnevalt oli rahumeelne väljavahetamine. Veendi ühiskondliku arvamuse abil. Alati tegu rahuliku võimuvahetusega. Klassitsismi teoreetikud pakkusid välja detailselt välja töötatud süsteemi. Tulemuseks see, et teater ning dramaturgid said oma kasutusse uue tehnoloogia, mis tuli lihtsalt omandada. Pärast Louis XIV surma allakäik, siiski klassitsism juhtiv stiil. Juhtus revolutsioon, toimus publiku kardinaalne väljavahetamine. Revolutsioonilistel rahvahulkadel oma ettekujutus teatrist (väljakuteater, vaatemängud, mis olid amatööride tasandil kirikute rüvetamine). Teatri mõttes amatöörlik. Kui Napoleon võimule tuli ja olukord stabiliseerus, siis oli loomulik see, et kõigi pilgud pöördusid klassitsismi kogemuse poole. Napoleoni kuju idealiseeritud, reaalsuses nägi asi välja teisena. Napoleon oli valgustusajas, praktik olemuselt, poliitik ja ratsionalist. Jumal see on poliitik tavatses öelda. Napoleon oli pigem Goethe fänn
annaabi.ee 
