meeldinud täita kindlaid nõudmisi. Juhuslikkus näis poisile ahvatlevam kui mõte kõikehõlmavast saatusekäest. Peeter tahtis olla iseenda kuningas. Juba Platon uskus, et ühed on oma loomult orjad ja teised valitsejad. Kahtlemata oli tal õigus. Tuleb tõdeda, et suurem hulk inimesi - mass - on alati olnud nii-öelda puuriloomad, kes on vajanud seadusi ja ettekirjutusi, sest ei suudaks teisiti toime tulla. See ju nõuaks iseseisvust, mida arutul rahvahulgal tihtipeale pole. Nad on marionettnukud, öelge aga käsk ja nad kuuletuvad. Mitmeid sajandeid tagasi olevat Mooses saanud Siinai mäel jumalalt kümme käsku. Need oli ühed esimesed õpetused, mis püüdsid näidata, kuidas tuleks elada. Need käsud hiilgasid oma lühiduses. Mooses keelas nappide sõnadega ära kõik selle, mis võiks lõhkuda ja hävitada ühiskonda: ei tohi valetada, varastada, tappa, petta jne. Mooses oli üks ütlemata tark mees, kes
3. Mis on otsene demokraatia? Mis probleemid sellega seostuvad? Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu (ideaal rahvahääletuse korras). Aga rahvas ei pruugi õiget valikut teha (motiivid, pädevus). 4. Mida väidab Platon demokraatia vastu ja millised on selle nõrgad kohad? Kui inimene on haige, läheb ta arsti ehk spetsialisti juurde, kes kirjutab talle vastava ravimi. On ju ilmne, et ta ei lase rahvahulgal selle üle otsustada, et millist ravimit peaks võtma. Siiski me käime ju arsti või arhitekti juures vaid konsulteerimisel ning ei oleks päris hea, kui sel oleks seaduse jõud. Keegi meist ei tahaks, et arhitekt otsustab meie eest ise me küsime talt küll nõu ja erinevaid variante, kuid otsuse langetame meie ise. Samas võime me mõnikord ka arsti soovitusest loobuda (nt vaktsiinid vms). 5. Millised küsimused kerkivad seoses hääletamisega?
solvub väga. Hakkab enam pühenduma kirjandusele. Otsib ideaalset ühiskonda, tema jaoks jaotub ühiskond: · rahvalik- looduslik ühiskond · tsiviliseeritud ühiskond "Kasakad" - Linnanoormees tahab sulanduda kasakate ellu, aga ei suuda. Terav kriitika kodanluse vastu. Talle tundub, et rikkuse- vaesuse vahe on väiksem Venemaal kui Lääne-Euroopas ning viimases on silmakirjalikud inimesed. Kummal on ajaloos suurem tähtsus- rahvahulgal või üksikisikul? Jõuab järeldusele, et nn. suurmehed ei avalda ajaloole mingit mõju ."Ajalugu teeb rahvast" - tõestuseks planeerib ajaloolist romaani (romaanepopöad- väga mahukas, 4 köidet, 15 jagu), mille ajalised raamid 1805- 1825. Ruumiline ulatus suur- pea kogu Euroopa. Kesksed tegelased olemas, kuid peategelaseks vene rahvas ja kokku Ca 500 tegelast. "Sõda ja rahu" Tolstoi leiab, et inimese väärtuse määrab tema kuulumine nö. parve (nt putukaparv).
annaabi.ee 
