Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi
(Vikipeedia, 2006). Kuigi Vanemuine oli meeste lauluselts, hakkas seal õige pea tegutsema ka segakoor. Koore juhatas 1871. aastani Jannsen ise. Laule olevat aidanud selgeks õppida ka Koidula. Õpitud laule esitati iga kuu esimesel pühapäeval peetud kuuõhtul, kuhu pidid ilmuma kõik seltsi liikmed. Kuuõhtul peeti ka kõnesid, mis omandasid eriti suure haridus- ja kultuuriloolise tähtsuse. Kõnedes räägiti näiteks eestlusest, rahvaharidusest, ajaloolistest sündmustest ning tunnustatud inimestest. Teisel kuuõhtul valiti Jakob Hurt auliikmeks. Kiriku-koorilaulu kõrval lubas seltsi põhikiri igale mõistlikule inimesele ka muid meeldivaid koorilaule õppida ja laulda. Eelistatule kohale tulid peagi ilmalikud laulud. Lisaks kuuõhtutele hakati iga kuu korraldama ka muusikaõhtuid, milleks palgati esinema linnakapell. Kuuõhtud ja muusikaõhtud olid kõigile osavõtjatele tasulised (Kaarlep 2007:50). 1903
annaabi.ee 
