Kirik ja vaimulikkond Prantsuse revolutsioonis Generaalstaatide valimisel rahvaesindusse pääsenud vaimulikest 200 olid lihtsad külavaimulikud, kes pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja
Bürgerwehr-Omakaitse. Loodeti ülesehitada baltisakslastest, kuid neid oli liiga vähe ja hakati eestlasi juurde võtma. Varuti neile relvi, varustust. Sinna võis kuuluda Saksa okupatsiooni lagunemise ajaks üle 5000 inimese. Balti (hertsogi)riik: maakogude otsused, Baltimaade maanõukogu, Berliini täiendusleping, hertsogiriigi väljakuulutamine: Balti riik: Sakslased takistasid Eesti Vabariigi iseseisvumist. Hakati rääkima Balti riigi loomisest. Oma rahvaesindusse valiti rüütelkonna liikmed. 9. aprillil astus Tallinnas kokku Eestimaa kogu: 4 rüütelkondade esindajat, 16 mõisnike esindajat, 10 linlaste esindajat, 5 luteri kiriku esindajat ja 16 vallavanemat (51 liiget ehk arvuline ülekaal). Ei lubatud neil sekkuda poliitiliste otsustesse. Rahvuskogu viis oma töö lõpule võttes vastu pöördumise Saksa keisri poole, keda tänati Eestimaa vabastamise eest ning paluti jätkata Eestimaa okupatsiooni. Paluti osutada kaasabi Eestimaa
annaabi.ee 
