Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia paljude võim. Monarhia ei ole demokraatia vastand. Demokraatia võimalused Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud
· Suveräänsuse kandjaks eelistatult monarh (või aristokraadid). · Suveräänsus on alaline, ühtne, jagamatu ja piiramatu, delegeerimatu, ei allu seadustele, ei saa olla vastutav oma alamate ees. · Suverään allub vaid jumalikule ja loomuseadusele · Valitsusvormid pole olulised. Küsimus on vaid, kellel (või kui räägime institutsioonidest, siis "kelles" parlamendis, kuningas) on suveräänne võim, viimane otsustusvõim. Kui see on rahvaesindajatel, siis on demokraatia, kui kuningale annab parlament nõu, aga selle järgimine pole kohustuslik, siis monarhia. Kui vastupidi ja parlament koosneb aadlitest, siis aristokraatia. Mõiste "suveräänsus" kõige lihtsamas mõttes absoluutne ja piiramatu võim. Legaalne suveräänsus tähendab piiramatut õigust nõuda seaduste järgimist, poliitiline suveräänsus hõlmab endas sunnivõimu monopoli. Väline suveräänsus tähendab (suveräänse) riigi võimet rahvusvaheliselt
annaabi.ee 
