Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm 2 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi, meditsiini- ja hügieenialaseid
vägevamatega; kõnelemisnormid (rääkimine/vaikimine, kiitmine/laitmine, siirus/silmakirjalikkus); perekonnaeetika. Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt. põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm. kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente -- eelkõige meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi (kehakatete ja riistada valmistamine, ehitustöö jm.), meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Perifeerses alas tõusevad esile kaks omapärast ainerühma. · Kalendaarsed vanasõnad e. nn. poeetiline rahvakalender