9. jaan 1905 Peterburis ,,Verine Pühapäev", toimus elanike rahvusmeelne demonstratsioon. Sõjavägi avas tule. 16.okt 1905 ,,Veresaun" Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks. Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. 2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek. Vabariigi loomine. Isevalitsuse kukkutamine. Maa kuulutada rahvaomandiks. Mõisad riigistada. Venestamise vastu. Nekruti kohustust eirata. Sõjaväe ja politsei asemele nõuti miilitsat. Tagajärg oli et
1) vene keeles asjaajamine 2) vene keeles haridus 3) kultuurilised piirangud Tähtsaimad sündmused: 1) 9.jaanuar 1905.a Verine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis 2) Korraldati streike, Tartu Ülikoolis lõpetati töö, streikisid mõisamoonakad 3) 1905.a oktoobri suur üldstreik 4) Tsaari manifest - lubati kokku kutsuda Venemaa parlament (Riigiduuma) ja lubati demokraatlikke vabadusi 5) November, 1905.a Tartus üleeestimaaline rahvaasenike koosolek 6) detsembris sõjaseisukord 7) mõisate massiline põletamine Revolutsiooni tagajärjed: 1) paljude ajalehtede ilmumine keelustati 2) suleti seltse ja ametiühinguid 3) karistussalgad - hukkamised ja sunnitööle saatmised 4) koolides lubati õpetada 2 esimest aastat eesti keeles ja oma raha eest avada eestikeelseid erakoole 5) meeleavaldused keelustati Rahvuskultuuri areng XX.saj algul: 1) Haridus - emakeeles 2 klassi, kohustuslik vallakoolis käik
annaabi.ee 
