tähendust ja eesmärki. Praktikas tähendab see, et eitohi vastu võtta või rakendada õigusakte, mismeie PS kohaselt on õlalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad. 41. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb , et ka kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina teatud juhtudes teostab vahetult riigivõimu: Kogu riigi ulatuses: Rahvahääletusega- Rahvaaruteluga Riigipea ja või esindusorgani valimisega Lokaalse haldusjaotuse üksuses: Kohaliku referendumiga Kohaliku algatusega Kohaliku rahvaaruteluga Omavalitsusüksuse esinduskogu ja/või kohaliku täitevstruktuuri valimisega 42. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM , JURIIDILINE LAAD Seadusandlikud riigivõimu organid e esindusorganid on reeglina parlamendid. Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi justiitsorganid
JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 1. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb, et ka kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina teatud juhtudel teostab vahetult riigivõimu: 1) kogu riigi ulatuses: - rahvahääletusega ehk referendumiga (riigielu tähtsaimate küsimuste otsustamine),- rahvaalgatusega (seadusandlik initsiatiiv),- rahvaaruteluga (olulisimate seaduseelnõude laialdane avalik arutelu), - riigipea ja/või esindusorgani valimisega - st nende organite formeerimisega (vrdl parlament valib/moodustab/nimetab; president moodustab/nimetab/kinnitab) - 2) lokaalses haldusjaotuse üksuses (omavalitsusüksuses): - kohaliku referendumiga (nt piiride ja staatuse muutmine), - kohaliku algatusega (omavalitsusorganite õigusaktide projektide algatamine),