16 vastuolude ehk kollisioonide ületamisel ning süsteemide unifitseerimisel. Seega nii praktilised soovitused kui ka teoreetilised doktrinäärsed seisukohad on adresseeritud kokkuvõttes õiguse rakendajatele. Õigusteadlaste soovitusi realiseeritakse mitmel viisil - personali õigusõppe kaudu (põhi- ja täiendõpe), avaldatud ettepanekute ning eksperthinnangute kaudu, eelnõude rahvaarutelude käigus, õigusloome ettevalmistavas ning promulgeerimisfaasis, teaduslikes publikatsioonides ning massiteabevahendite kaudu. Promulgeerimine on õigusnormi või -akti algatamise, arutamise ning jõustamise menetlus kehtiva õigusega reguleeritud alustel ja korras. Kasvatusliku (ideoloogilise) funktsiooni alusel on õigusteooria ning -teaduse ülesandeks inimeste maailmavaateline mõjutamine, õigusriigi ideoloogia, humanistlike printsiipide selgitamine ja
Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud.
annaabi.ee 
