dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused, rahvaalgatused ja riigikogu valimised. Rahvaalgatusi meil nüüd veel ei ole. Jääkeldri protsess Ilvese eestvõtmisel. Praegu menetletaksegi rahvaalgatust. See oli kunagi ja ilmselt tuleb ka tagasi. · Seadusandliku võimu omas Riigikogu, mis valiti 3 aastaks proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Need olid otsesed, üldised, salajased. Riigivanem eesotsas, valitsus täielikult sõltuv Riigikogust. Õiguse abil ja kaudu oli õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigilise omased tunnused. Riigi rahvas, territoorium ning
Selle miinimumnõude all saavutatakse perioodiliste valimiste abil rahva kontroll seadusandliku organi üle ja parlamenti valitud rahvaesindajate kaudu parlamentaarsetes riikides ka rahva kauge kontroll valitsuse üle -täispresidentaalsetes riikides selline kauge kontroll valitsuse üle puudub, poolpresidentaalsetes riikides on kauge kontroll väiksem. See, kas rahval on võimalik valida riigipead, parlamendi ülemkoda, osa võtta referendumitest ja korraldada rahvaalgatusi, on suuresti riigi traditsioonide küsimus. Siiski peetakse ka selliste võimaluste olemasolu demokraatlikumaks kui nende puudumist (eriti ülemkoja valimise osas). Eestis on vahel arvatud, et demokraatia tunnuseks on ka võimalus parlamenti valitud rahvaesindajat tagasi kutsuda. Tegelikkuses on selline võimalus Euroopa kontinendil olnud mitte demokraatliku reþiimi tunnuseks, vaid omane hoopis nõukogude riigile. Demokraatlikes riikides on tagasikutsumine ette nähtud
annaabi.ee 
