Selleks et EL saaks rahvusvaheliste kriiside korral tõhusamalt reageerida, kutsus Euroopa Liit ellu nn kiirreageerimisrühma. See ei ole Euroopa sõjavägi. Need sõjaväelased jäävad oma siseriiklike relvajõudude liikmeks ja alluvad siseriiklikule juhtimisele ning nende roll piirdub humanitaarabi-, pääste-, rahuvalve- ja muude kriisiohjamisülesannetega. Näiteks viis Euroopa Liit 2003. aastal läbi sõjalise operatsiooni (Artemis) Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja 2004. aastal alustas rahuvalveoperatsiooni (Althea) Bosnias ja Hertsegoviinas. Nõukogu aitavad nende ülesannete täitmisel järgmised üksused: · poliitika- ja julgeolekukomitee (PSC), · Euroopa Liidu sõjanduskomitee (EUMC) ja · Euroopa Liidu sõjaväeline personal (EUMS), mis koosneb sõjandusekspertidest, kelle liikmesriigid on saatnud tööle nõukogu sekretariaati. 6. Vabadus, turvalisus ja õigus
o on üritatud ÜRO mandaati saada ka Kosovo ja Iraagi sõjale o rahuvalve – üks ÜRO tegevuse tahkudest, millest põhikiri ei räägi. Eesmärk ei ole mitte agressori purustamine. Kui kollektiivses julgeolekus domineerivad suurriigid, siis rahuvalvesse panustavad suuresti ka väiksemad ja keskmised riigid. Pigem nagu politseioperatsioonid. Siiamaani on toimunud 63 rahuvalveoperatsiooni, millest 15 kestavad ka praegu. Esimene oli Balkani tüli lahendamine 1947 Kreeka ja Bulgaaria vahel. UNTSO – ei sisalda viidet geograafilisele kohale – Lähis-Idas rahu tagamine. o siiani kestvad ÜRO rahuvalveoperatsioonid: vaatlus UNTSO (rahvusvaheline) UNMOGIP (al 1949) – India ja Pakistan (RV) MINURSO – Lääne-Saharas (al 1991) (kohalik)
annaabi.ee 
