kohaselt 95% isemajandamist ning täita kaht olulist ülesannet: kõrvaldada nälga ja rahuldada aina rikastuva ja kasvava rahvastiku toidu nõudmisi. On alust arvata, et sellise stsenaariumi kohaselt võib Hiinat lähitulevikus tabada toidukriis, mis on tingitud suurel hulgal haritava maa kadumisest ja sellest tulenevalt suutmatusest toita enda elanike. Hiina tumedamaid stsenaariumeid aitab kinnitada üks kõige n-ö rahutuma arenguga maastik ehk Changjiang jõe delta (Yangtze jõe delta) Hiina idarannikul. Yangtze jõe delta on üks kõige rahvarohkem piirkond Hiinas ning ühtlasi ka kõige tihedamalt asustatud piirkond kogu maailmas, nimelt, võib ühelt km2 leida kuni 2,700 inimest. Lisaks eelnevale, on Yangtze delta ka Hiina kõige majanduslikumalt arenenuimaid piirkondi (OECD 2010). Inimesed kutsuvad Yangtze jõe deltat "kasks provintsi üks linn" ehk Sanghai linn, Zhejiang provints ja Jiangsu provints
Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Kus paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m). Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m). Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed. Otepää kõrgustikule on omased mitme mandrijäätumise jooksul kujunenud künniselis-künklikud
annaabi.ee 
