Esimene voor 16-18 sept jäi tulemusteta ja 20. sept lahkus Poska ametist. Poska asemel sai välisministriks Ants Piip, kes oli olnud välisminister Strandmani tööerakondlastest ja sotsiaaldemokraatlikest koosnevas valituses. Rahvaerakondlasest Schipai tegi ettepaneku moodustada Asutavas Kogus välisasjade komisjoni AK informeerimine välispol. olukorrast ja VM tutvustamine parlamendi vaadetega. 25. sept hakkas see tööle, sinna kuulus nii Poska kui ka Tõnisson. Põhiprobleemiks tõusis rahutegemise küsimus. 1920. aastatele iseloomulik parlamendi väliskomisjoni suur roll, kus arutati läbi tulevaste saadikute kandidatuur ning kus ja kellega milliseid lepinguid sõlmida. 1919 nov sai välisministriks Ado Birk. Välisministeerium oli 1919 rahvaerakondlaste alluvuses enamasti. Struktuurimuudatused VM hakkas sisuliselt tööle pärast Tartu rahu. Tekkis võimalus suhtluseks N. Venemaaga, muututi iseseisvamaks. Saadi tunnustus N.Venemaalt de jure ja loodi ametlikud diplomaatilised suhted.
V: J Poska 25.millal peeti rahukonverentsi esimene koosolek? V:5 detsembril 1919. 26.Millal esitati eesti saadikutele N.-Vene esimene piirikava? V: 8 detsembril 1919. 27.Kas esimene piirikava võeti vastu? V:Ei 28.Mis tegutseb praegu majas kus tollel ajal peeti rahuläbirääkimisi? V: seal asub Tartu ringkonnakohus. 29.Missuguse riigi rahusaatkond ilmus Tartusse 12 detsembril volitusega osa võtta konverentsi töödest? V: Leedu 30.Missugune riik oli tugevalt Eesti rahutegemise N.-Venega vastu? V:Prantsusmaa 31.missugune tugev lääneriik andis Eestile selles otsuses vabad käed? V: Suurbritannia 32.Mispärast oli Eesti ja N.-Vene läbirääkimistel eriline varjund just N-Vene jaoks? V: sest see oli esimene rahuläbirääkimine kodanliku maailmaga üldse. 33.Millal kirjutati lõplikult alla Eesti N.-Vene rahulepingule? V:2. veebruaril 1920. Tartus. 34.kes olid Eesti poolel Sõjaliste tagatiste komisjoni liikmed? V:kindral J. Soots ja A. Piip 35.Kes oli N
annaabi.ee 
