Arvutusavaldise tuletamiseks kirjutatakse Bernoulli võrrand voolutõkke- eelse ristlõike 0 ja ahasristlõike c jaoks: H+P+v02/2g = hc+vc2/2g+ht. Selle võrrandi vasak pool võrdub erienergiaga E0, millega vool langeb alumisse bjeffi. Survekao põhjustavad kohttakistused, seega ht = vc2/2g. Ahassügavuse saab võrrandist q = Q/h = hc (2g(E0-hc)) proovimismeetodil. Kuid ristkülikulises sängis saab ahassügavuse ja selle kaassügavuse määrata ka M. Tsertoussovi graafiku abil. 26.Rahustuskaevu (R) arvutus: Rahustuskaev on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. R sügavus sügavus arvutatakse tingimusest,et kaevu sees oleks vooluhüpe kaetud: hk = h´´c = d+t+z, kus z on rahustuskaevu tagaserva tekitatud paisutus, = 1,05..1,10 aga varutegur. Paisutuse z 0 saab arvutada lailäviülevoolu valemist: z0 = Q2/(22gAa2), kus Aa on voolu ristlõikepindala alumises bjefis rahustuskaevu taga, ning z= z0 kvk2/2g. kus vk= Q/Ak on voolu kiirus
Avasäng veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. 6) Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe. Kiirvool tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad treppveelase
Avasäng – veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe.
Kaskaad 1 on juurdevoolukanal, 2 lävis, 3 astanguastme rahustuskaev, 4 drenaaziava, 5 alumine rahustuskaev, 6 äravoolukanal Treppveelase e kaskaad ·Treppveelase e kaskaad (cascade spillway, stepped spillway) erineb kiirvoolust selle poolest, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. ·Astang siis kui ainult üks aste Voolu rahustamine ·Voolu rahustamise mooduseid on kahesuguseid: sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. ·Rahustuskaev (stilling basin, stilling pool) on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend (joonis 3.12, a). ·Rahustussein (stilling baffle, end baffle, baffle sill joonis 3.12, b) tehakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Voolurahustid : a on rahustuskaev, b rahustussein, c kombineeritud rahustuskaev