omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA. Kui ärritust põhjustav mõjur on eemal, on tegemist DISTANTSE MEELEGA. Vastavalt sellele, kus asuvad retseptorid ja kuidas nad on suunatud, eristatakse eksterotseptiivseid aistinguid(ärritajad tulevad välikeskkonast ja/või asuvad
Thomase, Stella Chessi ja nende kolleegida töödest. Nende klassikalises uuringus hinnati 133 vastsündinut üheksa karakteristiku kaudu kirjeldamaks väikelaste keskkonnale reageerimise viise. Näiteks võis vastsündinu aktiivsuse taset lugeda madalaks (lamas rahulikult,kui vahetati mähet) või kõrgetks (siples mähkmeid vahetades), üldist meeleolu negatiivseks (karjus pärast tema eesti hoolitsemist) või positiivseks (naeratas sageli vanematele) ja rahustavust kergeks (lõpetas nutmise,kui anti lutt) või raskeks (jätks nutmist, kui anti lutt). Klasteranalüüsiga leiti kolm üldist omaduste tüüpi (temperamenditüüpi): kerge, stabiiline ja raske, nence alla sai 19 klassifitseerida kõik vastsündinud. Kõige suuremat huvi pakkusid nn raske temperamenditüübiga lapsed. Need lapsed näitasid järgmisi omadusi: intensiivne
annaabi.ee 
