Eestlaste õigus oma riigile rajaneb Tartu rahust palju püsivamal alusel iga rahva loomulikul ja vääramatul enesemääramisõigusel oma põlisterritooriumil. Seejuures pole oluline, kui sagele me end määrame, enesemääramisõigus pole ühekordseks kasutamiseks. Ainult meil endal on õigus otsustada oma riigi olemise ja mitteolemise üle. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 3 Rahulepingu tiitelleht Eesti rahusaadikud Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 4 Eesti- Vene rahuläbirääkimised Jaan Poska kirjutab lepingule alla. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 5 Kasutatud kirjandus: 1. ``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa. Koolibri, Tallinn 2001. 2. ``Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika (I osa)``. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002. 3. http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu 5
kõik ristiusu püsimisele ja levimisele tarvilik. Eestlaste visa vastupanek ja opositsioon oli vas- tastele heaks juhuseks, et paavsti ja teisi uskuma panna, et ristiusu püsimajäämist ja levimist eestlaste juures võib ainult sääraste nende poolt tarvitatud abinõudega läbi viia. Kui kaugele näiteks ordu ses suunas võis minna, seda illustreerib Leedu kuninga Gedimin'i kiri paavstile a. 1323 (U. B. 687), kus ta seletab, et ordurüütlid ülekohtuselt ja äraandlikult toimetavad, rahusaadikud surmavad, kirikuid põletavad, vaimulikke vangi võtavad ja surmavad, maid laastavad, aga sealjuures seletavad, ,,et teevad seda selleks, et ristiusulisi kaitsta"! Nii võidi ka vasallide soetamist ning eesõigustatud seisukorda seadmist ja muid pärismaalastele kahjulikke ettevõtteid paavstile niisugustena kujutada, mis nagu oleksid ristiusu asjale Liivimaal hädatarvilikud, tarbekorral mõju avaldamiseks paavsti peale ka intriigisid, altkäemaksu ja muid
annaabi.ee 
