Kumbagi võib tüvitekstiliseks pidada. Lisaks: 16 Tallinnas peetakse saksa laulupidu, Kreutzwald vahendab G. O. Marbachi järgi "Kilplased", Prantsusmaal ilmub C. Baudelaire'i "Kurja lilled". d) C. R. Jakobsoni kontseptsioon, Esitab selle oma esimeses isamaakõnes: valguseaeg, pimeduseaeg ja koiduajastu. Algul elasid eestlased valguse- ja rahuriigis, mille lõi segi pimeduse sissetung (saksa ristirüütlite tulek). See käivitas võitluse, mis pole möödas siiani. Kuid uus selginemine pole kaugel, pimedus pagendatakse valguseriigist taas. Vene tsaar (idas) sümboliseerib koitu, kuulutab heledat valgust. Jakobsoni ajalugu = võitlus valguse- ja pimeduseriigi vahel. Viitab seejuures piiblile juba Jumal olevat nii seadnud, et pimeduse ja valguse vahel peab igavene võitlemine olema ja võit
(põhijooneks tugev lojaalsus Vene võimule, aga tsipa äsas baltisakstele vist ka). Ärkamisaegne murrang Eestkätt seotud "Kalevipojaga", mis andis eestlastele heroilise ajaloo, sai hakata liikuma Merkelliku ajaloonägemuse suunas (Undusk). Samuti räägiti uutmoodi ajaloost mingites lugulauludes ("Mõisnikkude hapu kurk"). Hakkas kujunema valguse-pimeduse- koidukontseptsioon, mille võttis endale peagi Jakobson. Ajaloo kolmikjaotus: alguses elasid eestlased valguse-ja rahuriigis, mille lõi segamini pimeduse sissetung, teisisõnu saksa ristisrüütlite tulek; see käivitas võitluse, mis pole möödas siiamaani, kuid pimedus pagendatakse valguseriigist ükskord taas. Nägi oma kaasaega kui võitluse lõppfaasi. Ideoloogia: tugev talurahvaseisus, rahva majanduslik alus, millele toetuks haritlaskond. Noored haritlased asusid "oma" ajalugu propageerima, muinasteadused ja sakslaste-eelne aeg eriti. Jaan Jung, Jaan Bergman ning M J Eisen
annaabi.ee 
