Rolenc (2013: 10) väidab, et erinevalt Soomest on neutraliteet olnud Rootsi jaoks vabaks valikuks. Rootsi otsustas neutraliteedipoliitika kasuks ligi 200 aastat tagasi, ajal kui ta oli arvestatava sõjalise jõuga riik. Soome neutraliteet on olnud aga mõjutatud soovist vältida konflikti Nõukogude Liidu ja Venemaaga. Tänu selle pikaajalisusel ja vabatahtlikkusele on neutraliteet juurdunud sügavamalt rootslaste eneseteadvusesse. Rootsis on väljakujunenud selgelt neutraliteet ja rahupoliitikat toetav avalik arvamus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud hoiduda mõlemast maailmasõjast ja sõjakahjude puudumine on olnud Rootsi majandusarengut ning heaoluriiki soodustavaks teguriks. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses. Rootsi on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli. (Rolenc 2013: 11)
anatakse, Rootsis seevastu on meeste enda valik, kas minna või mitte(Wilson&Forest, lk242). See näitab seda, et Taani üritab olla ja on ka palju aktiivsem sõjalises tegevuses. Lisaks teevad nad otsesemalt koostööd partnerriikidega ja NATO-ga. Rootsi on rohkem sõjavastane ning üritab pigem edendada koostööd ning suunata riike lahendama probleeme sõnaliselt ja lepinguliselt kui relvadega. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses, on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli(Rolenc, lk11). Teine erinevuse aspekt seisneb aktiivsuses ja välispoliitilises agendas. Rootsi on pigem koostöö edendaja ja nõuandja. Ei ole selgelt ja suurt visiooni, mida maailmas suurelt levitada, lisaks puudub ka suurem missioon välispoliitikas. Pigem tegutseb üldiste huvide eest maailmas
annaabi.ee 
